Lausanne’i leping (1974)
Lausanne’i leping (1974)
Sissejuhatus
Meie, Jeesuse Kristuse kiriku liikmed enam kui 150 rahvusest, osavõtjad Rahvusvahelisest Maailmaevangelisatsiooni kongressist Lausanne´is, kiidame Jumalat tema päästetöö eest ja rõõmustame osaduses, mille Tema meile on kinkinud iseenda ja üksteisega. Me oleme sügavalt liigutatud nähes, mida Jumal teeb meie päevil. See on juhtinud meid ebaõnnestumiste kaudu meeleparandusele ning on esitanud väljakutse maailma evangeliseerimise lõpuleviimiseks. Usume, et evangeelium on Jumala rõõmusõnum kogu maailmale ning järgides Kristuse läkitust, oleme Tema armust määratud teatama seda kogu maailmale, et võita Kristuse järgijateks kõik rahvad. Soovime käesoleva lepingu avaldamisega kinnitada oma usku ja otsust.
1. Jumala eesmärk
Kinnitame oma usku ainsasse igavesse Jumalasse, maailma Loojasse ja Issandasse, Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse, kes valitseb kõikide asjade üle oma tahte ja eesmärgi kohaselt. Ta on kutsunud maailmast rahva enese jaoks ja saatnud ta tagasi maailma olema Tema teenijad ja tunnistajad kuningriigi laienemise, Kristuse Ihu ülesehitamise ja Tema nime auks. Tunnistame häbiga, et oleme sageli maha salanud selle kutse ja oleme läbi kukkunud oma misjonis maailmaga mugandumise või sellest eemaletõmbumise tõttu. Ometi rõõmustame, et evangeelium on siiski veel kallis aare, ehkki edasi kantud maistes astjates. Selleks, et muuta see aare teadaolevaks, soovime end taas anda Püha Vaimu käsutusse ja pühenduda meile usaldatud teenistusele.
Js 40:28; Mt 28:19; Ef 1:11; Ap 15:14; Jh 17:6,18; Ef 4:12; 1Kr 5:10; Rm 12:2; 2Kr 4:7
2. Piibli vägi ja autoriteet
Kinnitame Pühakirja, nii Vana kui Uue Testamendi jumalikku inspireeritust, tõepära ja autoriteeti ainsa Jumala kirjapandud sõnana, mis on eksimatu kõiges, mida ta kuulutab, ja on ainus kaheldamatu mõõdupuu usus ja elus. Samas kinnitame Jumala sõna väge täide viia Tema päästeplaan. Piibli sõnum on adresseeritud kogu inimkonnale, sest Jumala ilmutus Kristuses ja Pühakirjas on muutumatu. Selle kaudu kõneleb Püha Vaim tänapäevalgi, valgustades igast rahvusest usklikke nägema seda tõde värskena, nii et Jumala mitmesugune tarkus võib avaneda tervele kirikule üha enam.
2Tm 3:16; 2Pt 1:21; Jh 10:35; Js 55:11; 1Kr 1:21; Rm 1:16; Mt 5:17-18; Jd 3; Ef 1:17-18; 3:10,18
3. Kristuse unikaalsus ja universaalsus
Kinnitame, et on ainult üks Päästja ja üks evangeelium, vaatamata evangeelsete lähenemiste laiale mitmekesisusele. Me nõustume sellega, et iga inimene omab mingisugust teadmist Jumalast Tema üldise ilmutuse kaudu looduses. Aga me eitame, et see on piisav päästeks, kuna oma ebaõiglusega suruvad inimesed tõe maha. Samuti lükkame tagasi sünkretismi ja dialoogi iga vormi, mis eeldab, et Kristus kõneleb samaväärselt kõigi religioonide ja ideoloogiate kaudu. See oleks teotav Kristusele ja evangeeliumile. Jeesus Kristus, olles ainus tõeline Jumal ja tõeline inimene, kes loovutas iseenese ainsaks lunastushinnaks patuste eest, on ainus vahemees Jumala ja inimeste vahel. Pole olemas teist nime, mille läbi meid päästetaks. Kõik inimesed on määratud hukkumisele patu pärast, kuid Jumal armastab igaüht. Ta ei soovi kellelegi hukatust, vaid ootab, et kõik parandaksid meelt. Ometi need, kes hülgavad Kristuse, ütlevad lahti päästmisrõõmust ja mõistavad end igavesele lahusolekule Jumalast. Kuulutada Jeesust kui “maailma Päästjat” ei tähenda kinnitada, et kõik inimesed on kas automaatselt juba päästetud või saavad nad kõik viimaks päästetud. Veelgi vähem tähendab see kinnitada, et kõik religioonid pakuvad päästet Kristuses. Pigem tuleb kuulutada Jumala armastust patuses maailmas. Kõik inimesed on kutsutud Teda tunnistama Päästjaks ja Issandaks läbi isikliku meeleparanduse ja usu. Jeesus Kristus on tõstetud kõrgemale kõigist nimedest. Me igatseme päeva, mil iga põlv nõtkub Tema ette ja iga keel tunnistab Teda Issandana.
Gl 1:6-9; Rm 1:18-32; 1Tm 2:5-6; Ap 4:12; Jh 3:16-19; 2Pt 3:9; 2Ts 1:7-9; Jh 4:42; Mt 11:28; Ef 1:20-21; Fl 2:9-11
4. Evangelisatsiooni olemus
Evangeliseerida tähendab levitada rõõmusõnumit sellest, et Jeesus Kristus suri meie pattude eest ja äratati surnuist, nagu ütleb Pühakiri, ning valitseva Issandana pakub Ta nüüd pattude andestuse ja Vaimu vabastavad annid kõigile, kes parandavad meelt ja usuvad. Meie kristlik kohalolek maailmas on evangelisatsiooniks hädavajalik nagu ka selline dialoog, mille eesmärgiks on kuulata tundlikult selleks, et mõista. Evangelisatsioon on oma olemuselt ajaloolise, piibelliku Kristuse kui Päästja ja Issanda kuulutamine eesmärgil veenda inimesi isiklikult tulema Tema juurde ja saama nõnda lepitatud Jumalaga. Andes edasi evangeeliumi kutse, pole meil õigust varjata Kristuse järgimise hinda. Jeesus kutsub ikka veel kõiki, kes tahavad Teda järgida, ennast salgama, oma risti kandma ja samastama ennast Tema uue kogukonnaga. Evangelisatsiooni tulemuseks on kuuletumine Kristusele, liitumine Tema kirikusse ja vastutustundlik teenimine maailmas.
1Kr 15:3-4; Ap 2:32-39; Jh 20:21; 1Kr 1:23; 2Kr 4:5; 5:11,20; Lk 14:25-33; Mk 8:34; Ap 2:40,47; Mk 10:43-45
5. Kristlaste sotsiaalne vastutus
Tunnistame, et Jumal on kõikide inimeste Looja ja Kohtumõistja. Seetõttu peame jagama Tema muret õigluse ja lepituse pärast kogu inimühiskonnas ja inimeste vabastamise pärast igasugusest rõhumisest. Kuna inimesed on loodud Jumala näo järele, siis iga isik, vaatamata rassile, usundile, nahavärvile, kultuurile, sotsiaalsele klassile, soole või vanusele omab loomuomast väärikust, mille tõttu tuleb teda austada ja teenida, mitte ekspluateerida. Me väljendame kahetsust nii oma tähelepanematuse kui selle pärast, et oleme mõnikord suhtunud evangelisatsiooni ja ühiskondlikku hoolekandetöösse kui teineteist vastastikku välistavatesse. Kuigi leppimine inimesega pole sama, mis leppimine Jumalaga, kuigi ühiskondlik tegevus pole evangelisatsioon ja poliitiline vabastamine päästmine, tunnistame et evangelisatsioon ja ühiskondlik-poliitiline tegutsemine on mõlemad osaks meie kristlikust kohustusest. Mõlemad on vajalikud avaldumisvormid meie õpetusele Jumalast ja inimesest, meie ligimesearmastusele ja meie kuuletumisele Jeesusele Kristusele. Sõnum päästest sisaldab ka igasuguse võõrandumise, rõhumise ja diskrimineerimise hukkamõistu sõnumit. Nii ei tohiks me karta taunida kurjust ja ebaõiglust, kus need ka ei esineks. Kui inimesed võtavad vastu Kristuse, on nad sündinud uuesti Tema kuningriiki ja peavad Tema õigsust mitte ainult isiklikult vastu võtma, vaid seda ka levitama ebaõiglase maailma keskel. Päästmine, mida me nõudleme, peaks ümber kujundama kogu meie isikliku ja sotsiaalse vastutuse. Usk ilma tegudeta on surnud.
Ap 17:26,31; 1Ms 18:25; Js 1:17; Ps 45:7; 1Ms 1:26-27; Jk 3:9; 3Ms 19:18; Lk 6:27,35; Jk 2:14-26; Jh 3:3,5; Mt 5:20; 6:33; 2Kr 3:18; Jk 2:20
6. Kirik ja evangelisatsioon
Kinnitame, et Kristus saadab oma lunastatud rahva maailma nõnda nagu Isa saatis Tema. See läkitus kutsub meid Tema eeskujul sama sügavalt ja ennastohverdavalt liginema maailmale. Meil on vaja välja murda oma koguduslikest getodest ja tungida mittekristlikku ühiskonda. Kiriku ohverdava teenimise misjonis on evangelisatsioon primaarne. Maailma evangeliseerimine nõuab kogu kirikult tervikliku evangeeliumi viimist kogu maailma. Kirik asub Jumala kosmilise eesmärgi keskmes ja on Tema määratud vahend evangeeliumi levitamiseks. Kuid kirik, kes kuulutab risti, peab ka ise olema ristiga märgistatud. Evangelisatsioonile saab komistuskiviks, kui kirik reedab evangeeliumi, kui tal puudub elav usk Jumalasse, tõeline armastus inimeste vastu ja vastutustundlik ausus kõiges – kaasa arvatud karjäär ja finantsküsimused. Kirik ei ole niivõrd institutsioon, kuivõrd Jumala rahva kogukond. Teda ei tohi samastada mõne konkreetse kultuuri, ühiskondliku või poliitilise süsteemi ega inimliku ideoloogiaga.
Jh 17:18; 20:21; Mt 28:19-20; Ap 1:8; 20:27; Ef 1:9-10; 3:9-11; Gl 6:14,17; 2Kr 6:3-4; 2Tm 2:19-21; Fl 1:27
7. Koostöö evangeliseerimisel
Kinnitame, et Jumala eesmärk on kiriku nähtav ühtsus tões. Ka evangeliseerimine kutsub meid ühtsusele, sest meie üks-olemine tugevdab meie tunnistust nõnda nagu meie eraldatus õõnestab meie lepitusevangeeliumi. Siiski me näeme, et kuigi organisatsiooniline ühtsus võib pakkuda mitmeid töövorme, ei taga tingimata evangeeliumi edasikandumist. Ometigi meie, kes me jagame sama piibellikku usku, peaksime olema tihedalt ühendatud osaduses, töös ja tunnistuses. Me tunnistame, et meie kuulutus on mõnikord olnud kantud patusest individualismist ja tarbetust dubleerimisest. Me tõotame otsida sügavamat ühtsust tões, Jumala kummardamises, pühaduses ja misjonis. Me õhutame regionaalse ja funktsionaalse koostöö arendamist koguduse väljaläkitamise edendamisel, strateegilisel planeerimisel, vastastikusel julgustamisel ning kogemuste ja ressursside jagamisel.
Jh 17:21,23; Ef 4:3-4; Jh 13:35; Fl 1:27; Jh 17:11-23
8. Kogudused evangeelses koostöös
Oleme rõõmsad, et koidab uus misjoniajastu. Lääne misjonitegevuse juhtiv roll on kiirelt kadumas. Jumal toob maailma evangeliseerimise nimel esile suurel hulgal uusi ressursse noortelt kirikutelt, näidates, et kohustus evangeliseerida kuulub kogu Kristuse Ihule. Seetõttu peaks iga kirik küsima Jumalalt ja iseendalt, mida ta saaks teha selleks, et tegutseda mitte ainult omas piirkonnas, vaid läkitada välja misjonäre maailma teistesse piirkondadesse. Meie misjonivastutuse ja -rolli taaselustamine peaks olema pidev. Nii süveneks kirikute koostöö ja Kristuse koguduse universaalne iseloom tuleks selgemini esile. Ühtlasi täname Jumalat organisatsioonide eest, kes tegutsevad Piibli tõlkimisel, teoloogilise hariduse andmisel, massikommunikatsioonivahendites, usulise kirjanduse alal, evangelisatsioonis, misjonitegevuses, koguduste uuendamises ja teistes valdkondades. Nemadki peaksid end pidevalt kontrollima, et hinnata oma kasulikkust kiriku misjonis.
Rm 1:8; Fl 1:5; 4:15; Ap 13:1-3; 1Ts 1:6-8
9. Evangeelse ülesande pakilisus
Tänaseni on evangeliseerimata enam kui 2,7 miljardit inimest. See on rohkem kui 2/3 maailma elanikkonnast. Me tunneme häbi, et nii paljud inimesed on jäänud hooletusse; see on alaline etteheide nii meile kui kogu kirikule. Ometigi on praegu paljudes maailma paikkondades tunda erakordset vastuvõtlikkust Issandale Jeesusele Kristusele. Oleme veendunud, et kogudustel ja parakiriklikel organisatsioonidel on õige aeg siiralt palvetada kõrvalejäänute päästmise pärast ja ette võtta uusi püüdlusi maailma evangeliseerimiseks. Juba evangeliseeritud maadest välis-misjonäride ja abiraha tagasitõmbamine võib mõnikord soodustada rahvuslike kirikute iseseisvuse tugevnemist ning vabastada ressursse evangeliseerimata alade tarvis. Alandliku teenimise vaimus peaksid misjonärid saama takistamatult liikuda kõigil kuuel kontinendil. Meie eesmärk peaks olema, kõigi arvestavate vahendite kasutuselevõtuga ja kõige varasemaks ajaks, et iga inimene saaks võimaluse rõõmusõnumit kuulda, mõista ja vastu võtta. Me ei saa loota, et saavutame selle eesmärgi ilma ohvriteta. Me kõik oleme šokeeritud miljonite inimeste vaesusest ja häiritud ebaõiglusest, mis seda põhjustab. Need meie hulgast, kes elavad külluslikes oludes, tunnustavad meie kohustust edendada lihtsat eluviisi selleks, et enam heldemalt toetada nii abistamistegevust kui evangelisatsiooni.
Jh 9:4; Mt 9:35-38; Rm 9:1-3; 1Kr 9:19-23; Mk 16:15; Js 58:6-7; Jk 1:27; 2:1-9; Mt 25:31-46; Ap 2:44-45; 4:34-35
10. Evangeelium ja kultuur
Maailma evangeliseerimise strateegia arendamine nõuab teedrajavaid loomingulisi meetodeid. Jumala juhtimisel on tulemuseks koguduste sünd, kes on sügavalt juurdunud Kristuses ja tihedalt seotud oma kultuuriga. Iga kultuur peab alati olema kontrollitud ja hinnatud Pühakirjast lähtudes. Kuna inimene on Jumala looming, siis on osa tema kultuurist rikas oma ilu ja vooruslikkuse poolest. Kuna inimene on samas ka langenud, siis on kogu kultuur nakatunud patuga ning osa sellest on deemonlik. Evangeelium ei eelista ühte kultuuri teisele, vaid hindab iga kultuuri vastavalt oma tõe ja õiguse kriteeriumitele, rõhutades moraalseid absoluute igas kultuuris. Küllalt sageli on misjonitegevus koos evangeeliumiga sisse viinud võõrast kultuuri, ja selle tulemusena on tekkinud kogudused sageli olnud enam sõltuvad misjonäride poolt kaasatoodud kultuurist kui Pühakirjast. Kristuse evangelistid peavad alandlikult taotlema loobumist kõigest peale isikliku autentsuse selleks, et saada teiste teenijateks ning kogudused peavad üritama kultuure kujundada ja rikastada Jumala auks.
Mk 7:8-9,13; 1Ms 4:21-22; 1Kr 9:19-23; Fl 2:5-7; 2Kr 4:5
11. Haridus ja juhtimine
Me tunnistame, et oleme mõnikord taotlenud koguduste kasvu koguduse-elu süvendamise arvel ja lahutanud evangelisatsiooni kristlikust kasvamisest. Samas me ka tunnistame, et mõned meie misjonitegevustest on olnud liiga loiud rahvuslike juhtide ettevalmistamisel ja nende julgustamisel üle võtma neile kuuluvaid õiguspäraseid kohustusi. Ometigi jääme kindlaks juhtimise kohalikkuse printsiibile ning igatseme, et iga kirik omaks rahvuslikke juhte, kes ilmutavad kristlikku juhtimisviisi, mida iseloomustab mitte ülemvõimu taotlemine vaid teenimine. Me võtame omaks, et on suur vajadus täiustada teoloogilist haridust, seda eriti koguduse juhtide jaoks. Igas rahvuses ja kultuuris peaksid vaimulikele ja ilmikutele olema tõhusad õppekavad dogmaatikast, jüngerlusest, evangelisatsioonist, hingehoiust ja teenimisest. Sellised õppekavad ei peaks toetuma mistahes stereotüüpsele metoodikale, vaid loovatele kohalikele algatustele vastavalt piibellikele standarditele.
Kl 1:27-28; Ap 14:23; Tt 1:5,9; Mk 10:42-45; Ef 4:11-12
12. Vaimulik konflikt
Me usume, et oleme kaasa haaratud püsivasse vaimsesse sõtta meelevaldade ja kurjuse jõududega, kes üritavad kukutada kirikut ja nurjata tema maailma evangeliseerimise ülesannet. Me teame oma vajadust varustada endid Jumala sõjavarustusega ja võidelda seda võitlust tõe ja palve vaimsete relvadega. Sest me märkame oma vaenlase tegevust mitte ainult valeideoloogiates väljaspool kirikut, vaid ka kiriku sisestes valeevangeeliumites, mis väänavad Pühakirja ja asetavad inimese Jumala kohale. Me vajame nii tähelepanelikkust kui läbinägelikkust selleks, et kaitsta piibellikku evangeeliumi. Tunnistame, et me pole oma mõtlemises ja tegutsemises immuunsed ilmalikkuse suhtes, mis väljendub alistumises sekularismile. Näiteks, kuigi koguduste kasvu hoolikas uurimine nii statistilisel kui vaimulikul tasandil on õige ja väärtuslik, pole me seda sageli teinud. Teisalt, soovides kindlustada evangeeliumi vastuvõtmist, oleme oma sõnumiga läinud kompromissile ja manipuleerinud oma kuulajatega survet avaldavate tehnikate kasutamise läbi. Seejuures oleme liialt kasutanud statistikat ja mõnikord koguni ebaausalt. Kõik see on ilmalik. Kirik peab olema maailmas; maailm ei tohiks olla kirikus.
Ef 6:12; 2Kr 4:3-4; Ef 6:11, 13-18; 2Kr 10:3-5; 1Jh 2:18-26; 4:1-3; Gl 1:6-9; 2Kr 2:17; 4:2; Jh 17:15
13. Vabadus ja tagakius
Igal valitsusel on Jumalast seatud kohustus kaitsta rahu, õiglust ja vabadust loomaks tingimusi, milles kirik võib kuuletuda Jumalale, teenida Issandat Jeesust Kristust ja kuulutada segamatult evangeeliumi. Seepärast me palvetame rahvaste juhtide eest ja kutsume neid üles kindlustama mõtte- ja südametunnistuse vabadust ning vabadust praktiseerida ja levitada usku kooskõlas Jumala tahtega nagu see on esitatud Inimõiguste Ülddeklaratsioonis. Ühtlasi väljendame sügavat muret kõikide nende pärast, kes on ebaõiglaselt vangistatud ja eriti nende pärast, kes kannatavad oma Issandast Jeesusest tunnistamise pärast. Tõotame palvetada ja tegutseda nende vabaduse heaks. Siiski ei lase me end nende saatusest heidutada. Jumal aitab meid ja me taotleme vastu seista ebaõiglusele ja jääda ustavaks evangeeliumile, hoolimata hinnast. Me ei unusta Jeesuse hoiatust, et tagakiusamine on möödapääsmatu.
1Tm 1:1-4; Ap 4:19; 5:29; Kl 3:24; Hb 13:1-3; Lk 4:18; Gl 5:11; 6:12; Mt 5:10-12; Jh 15:18-21
14. Püha Vaimu vägi
Me usume Püha Vaimu väesse. Isa saatis oma Vaimu, et anda tunnistust oma Pojast; ilma Tema tunnistuseta on meie tunnistus kasutu. Patutunnistamine, usk Kristusesse, uuestisünd ja kristlik kasvamine – see kõik on Püha Vaimu töö. Püha Vaim on misjonivaim, seepärast peaks evangelism spontaanselt esile tõusma Püha Vaimuga täidetud koguduses. Kui kogudus ei ole misjonikogudus, räägib ta iseenesele vastu ja lämmatab Vaimu. Ülemaailmne evangeliseerimine saab võimalikuks ainult siis, kui Vaim uuendab kirikut tões ja tarkuses, usus, pühaduses, armastuses ja väes. Seepärast kutsume kõiki kristlasi üles palvetama Jumala suveräänse Vaimu armuküllase tuleku pärast, et kõik Tema viljad ilmneksid kogu Tema rahva seas ja kõik Tema annid rikastaksid Kristuse Ihu. Ainult siis muutub kogu kirik Tema käes sobivaks instrumendiks, nii et kogu maailm võib kuulda Tema häält.
1Kr 2:4; Jh 15:26-27; 16:8-11; 1Kr 12.3; Jh 3:6-8; 2Kr 3:18; Jh 7:37-39; 1Ts 5:19; Ap 1:8; Ps 85:4-7; 67:1-3; Gl 5:22-23; 1Kr 12:4-31; Rm 12:3-8
15. Kristuse taastulek
Me usume, et Jeesus Kristus tuleb isiklikult ja nähtavalt tagasi väes ja aus, kroonima oma päästmistööd ja mõistma kohut. Tema taastuleku tõotus on kannustuseks meie evangelisatsioonile, sest meil on meeles Tema sõnad, et evangeeliumi peab olema enne seda kuulutatud kõikidele rahvastele. Usume, et vahepealne aeg Kristuse taevaminemise ja taastuleku vahel peab olema täidetud Jumala rahva misjoniga, kellel puudub vabadus peatuda enne lõppu. Meil on ka meeles Tema hoiatus, et esile kerkivad valekristused ja valeprohvetid, kes valmistavad teed Antikristusele. Seetõttu hülgame kõrgi ja enesekindla unistuse, et inimesed saavad kunagi rajada maa peale utoopiat. Meie kristlik usk rajaneb sellel, et ainult Jumala riik on täiuslik. Me vaatame tulevikku innuka ootusärevusega, igatsedes päeva, mil ilmub uus taevas ja uus maa, kus elab õigus ja kus Jumal valitseb igavesti. Kuni selle päevani pühendume taas Kristuse ja inimeste teenimisele ja tunnistame rõõmsalt Kristuse autoriteeti kogu meie elu üle.
Mk 14:62; Hb 9:28; Mk 13:10; Ap 1:8-11; Mt 28:20; Mk 13:21-23; Jh 2:18; 4:1-3; Lk 12:32; Ilm 21:1-5; 2Pt 3:13; Mt 28:18
Kokkuvõte
Seepärast, selle meie usu ja otsuse valguses me astume pühasse lepingusse Jumala ja üksteisega, et palvetada, kavandada ja töötada üheskoos kogu maailma evangeliseerimiseks. Kutsume kõiki meiega ühinema. Aidaku Jumal meid oma armuga ustavad olla sellele lepingule Tema auks!
Aamen! Halleluuja!