Evangelismi eesmärgid ja vahendid tänapäeva Eestis

Ettekanne: Alland Parman

Defineerime evangelismi selle esitluse selguse huvides nii: Evangelism on Jumala ja koguduse koostegevus (Ef 3:8-12), mille tagajärjel langenud inimene õpib tundma Kolmainu Jumalat elava isiku ja päästjana. Inimeste kätte on usaldatud sõnum ja selle levitamine (1Ts 2:4), Jumala päralt on vägi, mille läbi evangeelium on päästeks igale uskujale (Rm 1:16). Engeli skaala – evangelism on tegevus, mis viib inimesi sellel skaalal edasi (“sinisest poolest punase poole”).

Evangelismi eesmärgid

Evangelismi eesmärkide sisemine pool ehk motivatsiooni küsimus. Mis paneb meid seda tegema?

Jeesuse Kristuse käsk – Suur Misjonikäsk ja lunastatud inimese uues loomuses sisalduv kuulekus (Mt 28:18-20).

See käsk on antud kõigile kristlastele ja käsuks on Jeesuse jüngrite tegemine, minemine, ristimine ja õpetamine kirjeldavad ja täiendavad seda käsku.

Kaastunne hukkuva maailma pärast. Evangeeliumis sisaldub radikaalne element – see osutub armu ja elu sõnaks ühtedele, kuid kohtu ja huku sõnaks teistele (Jh 12:48).

See “kahjuvalu” (nagu vanasti öeldi) on suuresti Jumala and. Kui me tõepoolest oma ligimest armastame, siis me ei saa leppida sellega, et ta meie tegevusetuse pärast hukka läheb.

Armu ülejääk – me saame Jumalalt armu rohkem, kui “ise ära tarvitada jõuame”, see üliküllus võimaldab meil olla armulised ja jagajad (Jh 10:10).

Meie usuelu “erksus” sõltub sellest, kas oleme kedagi juhatamas Kristuse suunas.
Soov austada Jumalat sellega, et teda tuntakse rohkem selles jumalatus maailmas.

Mõnikord näib mulle, et meie koguduste usuline alatoon on murelik. “Kas-me-ikka-osutume-kõlblikeks” meeleolu nihutab esiplaanile mure isikliku hingeõnnistuse pärast. Kui Jeesus on meie pattude eest surnud ja meie tunnistame evangeelset usku tema asendussurma alusel, kas me siis peame murelikud olema?

Evangelismi eesmärkide väline pool ehk organiseerimise küsimus. Mida me peame ära tegema?

Me ei saa viia Jumala tundmisel teisi kaugemale, kui me ise oleme. Isiklik ja süvenev osadus Jumalaga. Inimestel on probleeme niigi küllalt. Evangeelium peab nende probleeme lahendama, mitte juurde tekitama.
Sõnumi levitamine nii, et see oleks igale ja kõigile

Kuuldav – peavastutus on kuulutajal, mitte kuulajal (Rm 10:14-15).

Kuidas viia evangeelium kirikuseinte vahelt välja? Seda ei vii välja niivõrd erilised evangeelsed üritused (sest neilgi domineerivad samad inimesed, kes kirikuski käivad), vaid koguduse muudetud inimesed.
Interneti vahendid, anonüümsus ja inimeste julgus. Delfi näide. Inimeste huvi usuasjade vastu on tavatu. Interneti keskkondades, kus on võimalik anonüümselt kaasa rääkida, pälvib usuline ja vaimulik teema peaaegu kõige elavamat vastukaja (jättes seljataha isegi sellise “kuuma” valdkonna, nagu seks).

Arusaadav – kultuuriliselt mõistetav kaasaegsele sugupõlvele. Keegi teine ei saa praegu elavale sugupõlvele tunnistada paremini (kui üldse kuidagi saab), kui meie.

Keegi on öelnud: “Selle ajastu inimesed kuulavad silmadega ja mõtlevad tunnetega.”

Praktiliselt kättesaadav ja järeleproovitav – sõnumi kontekst ja usaldusväärne esitus, koguduse roll, uued kogudused, sõnumi esitamise viis.

Töö kogudusega, sest kogudus on Jumala “toimeagent”. Kogudus, kes mõjub veenvalt; kes teeb pöördunutest jüngreid ja valmistab ette uusi töötegijaid; kes paljuneb: rohkem kogudusi – rohkem evangeeliumi.

“Ainus piisav tunnistus elu olemasolust on võime seda edasi anda.” (Coleman, Meistri plaan).
Bill Hybels ja Willow Creek (http://www.willowcreek.org/) mudel. Vorme võime ise valida (kui meile ei sobi draama, siis me ei pea seda tegema), ent mõtteviis: “Püsikliendi-kesksest kogudusest” (kus kõik on disainitud vanade olijate vajadusi ja eelistusi arvestades) uusi inimesi võitvateks kogudusteks.

Evangelismi vahendid

Evangelismi vahendid tuleb valida definitsioonist ja eesmärgist lähtudes. Silmas tuleb pidada järgmisi asjaolusid:
Evangeeliumi kuulutamine on protsess, mitte sündmus. Iga vahend, mis tahab evangeeliumi kuulutamisel olla efektiivne, peab andma inimesele aega.

Seda võib vaadelda inimese liikumist kohast, kus ta ei tunne Jumalat või tunneb Jumalat vähem, kohta, kus ta tunneb Jumalat paremini. Uues Testamendis on sellekohaseid pilte nagu põllumehe tegevus, ehitamine, teekäimine, sündimine ja paljunemine.
Evangeeliumi kuulutamine ei ole tingimata “lõikamise” koht. Vaja on kive koristada, harida, külvata, kasta, lõigata ja aitadesse panna. Kõik, mis aitab kaasa inimeste edasi liikumisel “punase poole” on abiks.
Alfa kursus toob inimesed kohale 10 nädalaks, samas kui mõned “klassikalised” meetodid on rahul, kui inimene satub “sõna kuuldepiirkonda” ka tunniks ajaks.
Töö ei lõpe inimese päästetud saamisega, kasv ja küpsemine peab jätkuma, kuni ta ise on võimeline teenima ja võitma teisi.

Evangeelium on kutse, mitte sund. Iga vahend, mis tahab evangeeliumi kuulutamisel olla efektiivne, peab andma inimesele valikuvabaduse.

Inimeste meelitamine või hirmutamine on nende tahtega manipuleerimine ning pikemas perspektiivis tõhutu.

Evangeeliumi kutset on mõtet levitada eelkõige inimestele väljaspool kogudust. Vannitoas pole mõtet kalu pääda.
Evangeeliumi kuulutamine on mitmetahuline sündmus. Iga vahend, mis tahab evangeeliumi kuulutamisel olla efektiivne, puudutab inimest tervikuna – intellekti, vaimu, hinge, ihu.

Evangeeliumi kuulutuse käigus peab kasvama inimese teadmine Jumala asjadest. Sellist «sõnakuulutamise» tegevust ka klassikaliselt evangelismiks peetakse. Ent see pole veel kõik.
Evangeeliumi kuulutuse käigus peab soojenema inimese suhtumine Jumala asjadesse. Sellele aitab kaasa halastustöö, avalik ja eeskujulik kristlik tunnistus ja muu seesugune.
Evangeeliumi kuulutuse käigus peab kasvama inimestes tahe Jumalaga asjad korda saada. Tahte kujundamine on eelkõige Püha Vaimu töö, kus meie saame kaasa aidata Jumala juhtimisele kuuleka käitumisega ja palvega. Küsimus on siin ka vaimuandide kasutamises ning Jumala väe osutamises. «Sõbralike inimeste elufilosoofiast» saab täiesti uue dimensiooniga maailmakäsitlus, kui inimene puutub kokku tegeliku Jumala üleloomuliku tööga – palvetele vastatakse, Jumala ligiolu on ühel või teisel viisil kogetav ja tuntav, haiged saavad terveks, imelisi asju sünnib. Evangeeliumi kuulutamine on koostöö Jumalaga, siin punktis saab see eriti selgeks.