Ettekanne: Meego Remmel

Eesti Evangeelne Allianss – võrgustik parima sõnumi levikuks!

Ülemaailmne panoraam

Olemata prohvet või futuroloog tõdetakse, et eeloleva aastasaja vältel leiab maailm end laiemates muutustes kui möödunud 20 sajandi vältel kokku. Ühelt poolt oleme tunnistajaiks enneolematule rahvastikukasvule, globaliseerumisele, tehnologiseerumisele. Teisalt vaatame silma paljude jäävväärtuste devalveerumise, usuelu privatiseerumise ja perekonnaelu destruktureerumise protsessidele. Samas kasvavad usulised pinged, tagakius, ühiskonnaelu kriminaliseerumine ning demokraatia kriis. Natsionalistlikud ja fundamentalistlikud ilmingud süngestavad ülemaailmse linnastumise, vaesuse vohamise ja kultuurilise pluralismi taustsüsteeme. Üha kiiremini globaalseks võrgustikuks muutuvas maailmas, kus kõik ja igaüks on nii või teisiti kõige ja igaühega seotud, tunnetab oma evangeelset missiooni tõsiselt võttev kristlaskond, et seisab tahes-tahtmatult silmitsi valikuga. Hoida omaette või hoida ühte? Võõranduda või võrgustuda? Marginaliseeruda või globaliseeruda? Seada silme ette väikesed või suurimad sihid?

Eestimaine kiusatus

Eestlane on alati natuke isepäine olnud. Nii on ta läbi aastasadade otseses või kaudses tähenduses iseennast säilitanud. Rahvuslik kokkukuuluvustunnegi näib meid siduvat ennemini iseolemissoovi ja iseseisvusvõitlusega, kui vajadusega ühise kogukonna ja ühiskonna järele. Eestimaine kiusatus on eelistada iseolemist, ja seda vahel isegi meie-tunde arvel. Laulupeorahvana üksteisele kätt anda polegi nii kerge. Ka mitte üheskoos kogudusega Jumalale kiituslaule lauldes. Kui selle tõttu on võõristavalt suhtutud ka kristlikesse liikumistesse, kus on toonitatud mitte niivõrd igaühe erinevusi, kuivõrd meie kõigi ühtset missiooni ja evangeelset eesmärki, on võimalik küsida, kas ja kuivõrd väljendub meie suhtumistes eestipärane isekus, kas ja kuivõrd kristluse põhiolemus? Kuna laulupeost on vaatamata kõigele saanud eestluse kujund, võib ka kristlik kogukond Eestis tunnetada ühtsust üle eripärade. Ja seda mitte ainult vaimulikes lauludes, vaid ka osaduses evangeeliumiga.

Allianss-liikumise perspektiiv

19.sajandi keskel tekkinud ja kiirelt üle maailma levinud allianssliikumine leidis oma koha Eestis pärast esimest iseseisvumist 20.sajandi algupoolel. Eesti Wabariigi aegu koondusid erinevate uskkondade kristlased tänu allianss-konverentsidele. Teise maailmasõja järgsetel okupatsiooni-aastakümnetel aitas alliansi-ideed elus hoida erinevaid kogudusi sidunud uusaasta palvenädalate traditsioon. Taasiseseisvumise järel 1991. aasta sügisel Kohtla-Nõmmel kokku tulnud Eestimaa Evangelisatsiooni Konverents elustas selgelt evangeelse suunitlusega allianss-liikumise, mis on tänaseks saanud ametliku tunnustuse Eesti Evangeelse Alliansi (EEA) nime all tegutseva hea tahte organisatsioonina. EEA on üksikkristlasi, kristlikke kogudusi, uskkondi ja kirikutevahelisi organisatsioone ühendav võrgustik eesmärgiga austada Jumalat aidates tõhustada Kristuse sõnumi levikut ja järgimist kõikide inimgruppide keskel Eestimaal. Sisult ja vormilt Eesti-kesksena võimaldab, visandab ja koordineerib EEA evangeelset koostööd kõigi evangeelselt orienteeritud uskkondade (EELK, EEKBL, EMK, EKNK jt) ja misjoniorganisatsioonide (EEÜÜ, Agape Eesti, Avatud Piibli Ühing, Päästearmee jt) vahel. Samas on EEA avatud suhetes rahvusvaheliste evangeelsete võrgustikega, nagu näiteks Hope For Europe. Ollakse 26 maal tegutseva Euroopa Evangeelse Alliansi liikmeks, samuti kuulutakse 115 rahvuslikku ja regionaalset allianssi ning 102 kristlikku organisatsiooni ühendava Ülemaailmse Evangeelse Alliansi liikmeskonda.

Võrgustik parima sõnumi levikuks

Alates oma sünnist 1846.aastal on allianss-liikumine pidanud oluliseks evangeelse kristlaskonna omavahelise suhtlusvõrgu loomist ja seeläbi strateegilist lähenemist Kristuse poolt antud Suure Misjonikäsu täitmisele kogu maailmas. Sama sihti on Eestis silmas pidanud ka EEA ja selle erinevad töörühmad, korraldades viimase aastakümne vältel kolm suuremat koguduse kasvu konverentsi, mitmesuguseid seminare, koolitusi, ümarlaua nõupidamisi, rahvusvahelisi kohtumisi, uusaasta allianss-palvenädalaid ja eestpalvepäevi, läbi on viidud kaks suuremat uurimust usulistest hoiakutest ja suundumustest Eestimaal, edendatud teoloogiliselt ja eetiliselt määravate küsimuste arutelu ja haridust, üllitatud või vahendatud Eestile vajalikku evangeelselt orienteeritud kirjandust ning evangeelset sõnumit meediakanalites. EEA internetikodulehekülg (www.allianss.ee) võimaldab ligipääsu sadadele evangeelsetele allikatele, samas on võimalik ühineda ka EEA liikmeskonnaga, kellest sõltuvalt võib allianss-osadus jõuda ka kohaliku koguduse ja ümbruskonna tasandile. Nii on EEA loonud Eestimaal olulise võrgustiku parima sõnumi levikuks. Tulevikule vastu minnes saab määravaks, kuivõrd me end sellesse võrgustikku lülitame. Valdav enamus eestimaalastest elab väljaspool evangeeliumi levipiirkonda. Mitte et lähim kirik või piibliraamat oleks füüsiliselt liiga kaugel, küll aga vaimselt. Eeloleval sajandil ei piisa inimesteni jõudmiseks – parimagi sõnumiga! – üksiküritajatest või omaette isetegevusest. Praeguse maailmaajastu targad leiavad, et suured eesmärgid on saavutatavad ainuüksi üheskoos. Meil on evangeelsete kristlastena aga suurim eesmärk! Või ei usugi me enam sellesse?

Võrku lülitumine

Mobiilsidevõrgustik on meile kasutu, kui me seda ei kasuta. Nii ka allianssvõrgustik. Ainult need, kes on võrku lülitunud, võivad seeläbi saada ning jagada parimat, mida see võrgustik võimaldab. EEA visiooniks on, et allianss-suhtlusvõrk hakkab toimima igas Eestimaa asulas ja piirkonnas, kus kahe või enama uskkonna juhid ja liikmed omavahel evangeeliumi leviku nimel lävida võivad. Oleks ju absurdne, kui erinevate firmadega seotud mobiiltelefonide omanikud omavahel suheldud ei saaks. Meil on aga sõltumata “firmamärgist” ülesanne anda maailmale üheskoos edasi parim sõnum. Kuidas seda parimal viisil teha? Alusta sealt, kus oled! Võta ühendust oma ja naaberkoguduse juhtidega uurimaks võimalust teatud regulaarsusega kohtumisteks, kaugemas perspektiivis evangeelseks koostööks. Loomulikult eeldab see, et me ei näe oma kooskäimiste ja koostöö mõtet iseendale kasulikus, vaid inimestes, kellel elav kontakt Kristuse evangeeliumiga alles puudub. Meid ei ole kutsutud tegema mitte “oma tööd”, vaid “Tema tööd”. Tema aga “tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele” (1Tm 2:4). Sellest, kuidas me nii kõrge missiooniga kaasnevat vastutust paremini tunnetada ning praktiliselt jagada võime, kõneleb 21.sajandi Eesti esimene alliansskonverents temaatika – “Evangelism 21.sajandil”. EEA tahab nii selle konverentsiga kui kõigega, mida ette võtab, aidata igakülgselt kaasa Eestimaa evangelisatsioonile, olemasolevate koguduste kasvamisele, uute koguduste rajamisele ning aktiivselt toimiva võrgustiku arenemisele, mis ühendaks ühise evangeelse eesmärgi – parima sõnumi leviku – nimel erinevaid kristlasi, kogudusi, uskkondi ja parakiriklikke organisatsioone. EEA usub, et just nõnda võib kaasaegne kristlaskond – ka Eestis -vastata Kristuse palvele oma järgijate eest: “Et kõik oleksid üks, nii nagu Sina, Isa, minus ja mina Sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et Sina oled minu läkitanud.” (Jh 17:21)